Autovelgede maailm võib esimesel hetkel tunduda nagu omaette tehniline universum. Tollid, ET-d, PCD-d ja keskavad — kõik need lühendid kõlavad justkui rehvitööstuse salakeelena. Tegelikult on velgede loogika väga selge hetkest, kui aru saada, mida iga mõõt sinu auto jaoks tähendab.
Kui oled kunagi mõelnud, miks üks velg sobib autole ideaalselt ja teine mitte mingil juhul, siis see on just see juhend, mida vajad.
Kõik algab tollidest. 16, 17, 18 või 19 — need pole numbrid stiili pärast, vaid määravad, millist rehvi on võimalik veljele üldse paigaldada. Suurem velg toob autole moodsama välimuse ja teravama juhitavuse, kuid muudab sõidu jäigemaks ning rehvid kallimaks.
See on sama kompromiss, millega seisavad silmitsi kõik autojuhid: kas soovid mugavust või sportlikkust? Tihtipeale ei saa mõlemat korraga.
Velje laiust mõõdetakse samuti tollides ja see määrab ära, kui “lai” või “venitatud” rehv hakkab välja nägema. Liiga kitsas velg teeb juhitavuse ebamääraseks; liiga lai surub rehvi kunstlikult välja ja muudab auto ettearvamatuks.
Ideaalis töötab kõige paremini see kombinatsioon, mis jääb tehase soovitatud mõõtude piiridesse — seal on velje ja rehvi koostöö kõige harmoonilisem.
Veljed võivad olla ilusas, täpselt õige värvi ja läbimõõduga, aga kui poldiaukude muster ei klapi, siis on kogu lugu läbi. PCD on muster stiilis 5×112 või 4×100. Esimene number näitab poltide arvu, teine nende ringi läbimõõtu millimeetrites.
See on mõõt, mis ei anna mitte grammigi mänguruumi. Vale PCD tähendab, et velge ei ole füüsiliselt võimalik autole kinnitada. Kui midagi peab olema täpne, siis just see.
Offset on velgede maailmas see parameeter, mis paneb auto välimuse kõige rohkem muutuma. ET määrab, kui kaugele jääb velje keskjoon auto rummust. Kui ET on suur, jääb velg rohkem koopasse. Kui ET on väike, tuleb ratas välja — mõnikord isegi nii palju, et hakkab koopaservi hõõruma.
Vale offset võib mõjutada roolitunnetust, vedrustust ja laagreid. Õnneks on siinkohal hea lihtne reegel: püsi auto tehaseetalonide lähedal ja auto käitub nii, nagu ta peab.
Velje keskava on ava, kuhu sobitub auto rumm. Kui see sobib täpselt, on velg sirgelt ja kindlalt paigas. Kui ava on suurem, kasutatakse tsentreerimisrõngaid. Need ei ole halb lahendus, kuid ideaalis võiks keskava sobida ilma lisadeta.
Aga vastupidine olukord — velje keskava väiksem kui auto rumm — tähendab automaatselt, et velge kasutada ei saa. Seda ei venita, ei lihvi ega “tee ümber”.
Velg on õige vaid siis, kui ka kinnitusvahendid sobivad. Mõnel autol kasutatakse koonuspeaga polte, teisel kuppelpeaga. On erinevad keerme suurused ja pikkused.
See detail tundub väike, aga valed poldid võivad muutuda ohtlikuks — eriti suurel kiirusel või koormuse all.
Siin ei ole vaja doktorikraadi autotehnikas.
Tegelikult on kolm lihtsat sammu:
1. Vaata auto originaalmõõtu – kõik tootjad märgivad need ära — rehvil, uksepiidal või tehnikalehel.
2. Tead oma PCD-d ja keskava – need kaks on “must have” — kui need klapivad, oled juba õiges suunas.
3. Kontrolli ET-d ja laiust – see määrab, kas velg istub koopas loomulikult või hakkab vastu pinda käima.
Kui need kolm asja on õiged, sobib velg 99% juhtudest väga hästi.
Velg on auto üks olulisemaid, samas alahinnatumaid detaile. See mõjutab nii sõidu turvalisust kui ka tunnetust, mis rooli taga tekib. Õigesti valitud velg teeb auto juhitavaks, stabiilseks ja visuaalselt nauditavaks. Valesti valitud velg… noh, sellest räägivad juba esimesed kilomeetrid ise.
Kui tead nüüd, kuidas veljemaailm toimib, on järgmine samm lihtne. Leia BEIZ e-poes velg, mis sobib tehniliselt täpselt ja näeb ka täpselt selline välja, nagu sina tahad.
